Ajalugu

Karla küla läbi aegade

 

   Arheoloogide arvates võivad mõned asulakohad Kuivajõe-Tuhala ümbruses (Karla, Saula ja Kata) olla tekkinud juba I aastatuhande algussajandil, seega umbes paari tuhande aasta eest. Inimasustusest Karlas tõendavad väikeselohulised kultusekivid: üks neist Ehatamme viljapuuaias, teine Kõlli sil-

la juures ja kolmas Uuetoa talu koplis. Kirjalikult mainitakse esmakordselt Karla küla 1241.a. Taani hindamise raamatus Karol`i nime all 14 adramaaga. Külast lõuna poole jäi Kirollae maes (Kirimägi) 6 adramaaga ning jõe paremale kaldale Tapavolkae küla 2 adramaaga. Taani valitsuse esimesel maadejaotamisel jäid Karla, Kirimäe ja Tapavolkae küla kuninga maade hulka. 13. Sajandi keskpaiku läänistati need külad Tallinna hauptmannile Woghaen Palmisunile. Viimane rajas talupoegade tööjõuga Tapavolkae külla mõisa. Omanikule see koht  hästi ei meeldinud ning sadakond aastat hiljem, 1340.a. mainitakse esmakordselt Uuemõisa (Novo Curia) mõisat, mis vihjab ka vana mõisa olemasolule.

Enne Põhjasõda oli praeguse Karla küla maa alal 3 küla: Kirimeh küla 13 taluga; Senorme küla 3 taluga; Karla küla 17 taluga.

1710-1711.a. katku tagajärjel oli ellujäänud Kirimäe ja Karla külades 6 taluperemeest: Raudsepp Hans, Sibille Ewardt, Simo Hindrich Hans, Möller Hans Tõnu, Andresse Hindrich ja Sibbi Jüri Hans. Nimetatud talude nimed esinesid enne Põhjasõda 1695.a. rootslasest maamõõtja J. Holmbergi koostatud kaardil. Põhjasõja ajal oli Kirimäe ja Karla küla maha põletatud Alutaguse röövijate- naiste poolt.

1725-1726.a. adrarevisjoni andmetel oli praeguse Karla küla aladel kokku 150 elanikku, alla 15-aastaste laste arv 86.

1786-1855.a. Tegutses Kirimäe mõisas I külakool.

1805.a. sügisel toimus Kose-Uuemõisas tüli teomeeste ja mõisnike vahel öise rehepeksu pärast, millele järgnes sama aasta 2. oktoobril verine kokkupõrge talupoegade ja rahustama toodud soldatite vahel. Üheks ülestõusu juhiks oli Aabrami talu sulane Kõlli Toomas.

1868-1869.a. likvideeriti Kirimäe karjamõis. Tihedalt kokkusurutud küla keskus hajutati ning külale kuuluvad maad ja mõisamaad mõõdeti kruntideks. Tekkisid uued talud: Veskirehe, Kirimäe, Sadevälja, Ussimäe, Maitsemäe, Roogoja.

1890.a. hakati talusid päriseks müüma ja 20. sajandi alguseks olid kõik peremehed oma talude pärisomanikud. Sajandivahetusel oli küla jõukamaks taluks Roobu, mille juures tegutsesid pood, pagar, villatööstus, sepikoda, tuuleveski ja Roobu seltsimaja. Seltsimajas peeti kõnekoosolekuid, kus otsiti lahendusi rahva elujärje parandamiseks. Nende koosolekute eestvedajaks oli tolleaegne vallavanem Kustav Vahtmeister. 1905.a. 27. detsembril süütasid karistussalklased Roobu seltsimaja, võtsid kinni vallavanema Kustav Vahtmeistri ja lasid Kuie (Uuemõisa) silla juures maha.

1941.a. juuniküüditamisel viidi Siberisse Uuetoa peremees Hans Sepper koos abikaasa Maaliga, Saarevälja talu perenaine Ann Jaanson, Keldri peremees Jüri Matvei ja Roobu talu sulane Raudvere.

1944.a. 9.märtsi Tallinna pommitamise ajal kukkus Matsuhansu talu koplisse vene pommitaja ning süttis põlema.

1944.a. 20. septembril levis külas teade, et endine Eesti Vabariigi peaminister Jüri Uluots on moodustanud Tallinnas Eesti Valitsuse ja Pika Hermanni tornis lehvib sini-must-valge lipp. Järgmisel päeval lehvis eesti rahvuslipp ka Kuivajõe vallamaja lipumastis.Sama aasta 22. septembril jõudis Punaarmee Kosele ning hakkas kehtima nõukogude võim. Kuivajõe Valla Täitevkomitee esimeheks sai Tagavälja talu peremees Johannes Roosnurm.

1949.a. 22. oktoobril moodustati külas kolhoos “Karla”, mille esimeheks sai Rudolf Järvik. Karla külaliikumise uueks stardipauguks sai külakokkutulek 1990.a. Juunis.

Eesti taasiseseisvumisel 1991 .a. lagunes  kolhoosikord ja algasid ümberkorraldused, mille käigus tagastati talud õigusjärgsetele omanikele ja moodustati erinevaid põllumajandusühistuid. Külas tekkisid esimesed eraomandusel põhinevad ettevõtted (Kuivajõe Talukaup, Sireli äri, Thulema, Kuivajõe Farmer, Greentec).

Paljud talud  suurendasid oma talukarja ja kasvatati vilja. Väga liberaalse põllumajanduspoliitika ja peaaegu olematu toetustesüsteemita olid paljud talunikud sunnitud 20 sajandi lõpuaastail oma põllumajandusliku tootmise lõpetama ja uusi teenimisvõimalusi otsima.

Tuntuim talu Karla külas, mida külastab aastas sadu turiste nii kodu kui ka välismaalt, on Roogoja talu. Tuntuks on saanud see talu  Uno ja Aili Kivistiku poolt aastakümnete jooksul aretatud õuna-, roosi-, elulõngasortidega . Imetlemas käiakse Roogoja talu aretusaeda ja tutvutakse ka uusimate viinamarjasortidega.

28. veebruaril 2003.a. valiti külakoosolekul külavanemaks Oja talu perenaine Maire Romet.

9. novembril 2003.a. toimus Karla Külaarendamise Seltsi asutamiskoosolek, kus valiti ka viieliikmeline juhatus .

Ajaloolise ülevaate koostasid Ülo Roosnurm ja Jaanus Jaago.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s